Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused
kirjakeele kujundamiseks.
Masing lõi õ-tähe. 1795 "ABD Luggemise-Ramat Lastele". Tõlkis Liivi talurahvaseaduse. Ajakiri "Marahwa
Näddala-Leht" - uudised maailmast ja Eestist, õpetlikud loodusnähtuste ja tehnikasaavutuste kirjeldused, kirjutise eesti
kirjameeste teosted, ilukirjanduslikud palad. Elu lõpul koostas suurt eesti-saksa sõnastikku, millest on säilinud vaid
proovivihik. Sõnaraamat esitas rahvakeelset sõnavara ja vorme, seal oli nt märgitud palatalisastioon.
Faehlmann alustas rahvuseepost "Kalevipoeg", eestikeelsed kunstmuistendid "Koit ja Hämarik", "Vanemuise laul",
"Loomine". Uuris astmevaheldust, sõnade muutumist ja tuletust. Tegi ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks.
Ahrens - eesti k kirjeldamisel ja normimisel hakatakse eeskuju võtma soome keelest. Uus kirjaviis, mille fikseerib
Ahrens, juurdub 1870ndatel. Keeleõpetus ,,Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes" põhjendab