3) Mis vahe on häälduses märksõnadel kann (mänguasi; lill) ja kann (joogi- või vedelikunõu)? (2 p) 2 p Vastus: I) kan'n <20:kanni, .kanni> II) kann <20:kannu, .kannu> Esimesel juhul on tegemist märksõnaga, kus esineb palataliseeritus, teise puhul mitte. Seega hääldatakse esimeses märksõnas n palataliseeritult ehk nõnda hääldatult, et põhilisele häälduskohale lisandub häälduskoht kõvasuulael (palataalse hääliku puhul selle moodustusala laieneb) ning konsonant saab pehmema, nagu i - lisandiga kõla. 4) Mitmendal silbil on järgmiste märksõnade pearõhk? (4 p) 4 p kanister, merluska, provintslane, sakslanna Vastused: ka.nister <9:-.nistri, -.nistrit> - Pearõhk 2. silbil merlu´ska <7> pearõhk 2. silbil pro.vin'tslane <12 ja 13:-lase> pearõhk 2. silbil .sakslanna <7>, saksla´nna <7> perõhk kas 1. või 2. silbil 5) Kirjutage kokku, kus vaja
Eesti kõnekeeles h-häälik on nõrk, nt vähä, nähä, lähän Palataalne vokaalharmoonia: a > ä, u > ü, o > ö Räp, Vas, Se püttö, elähtönü; Lüg, Jõh, Vai tütöt, näkö Velaarne vokaalharmoonia: e > õ Khn, eL peenendamine ja Velarisatsioon e jämenemine konsonandi põhimoodustuskohale lisandub teine moodustuskoht keeleselja tagaosa tõusu tõttu pehme suulae poole. See annab häälikule tumeda, madala kõla. Nt vene l-i tumedam kõla () Vokaalide velarisatsioon on palataalse vokaali asendumine velaarsega, nt j j Setu küll [k u:], kägo > k ago hääldusviisiassimilatsioon - Frikatiivistumine Klusiili sulg väheneb ahtuse suunas, s.t t muutub sibilandiks. /t/ > [s], Ø / {h, s} _ s lihtsalt, distsipliini Nasalisatsioon vokaalid nasaalide vahel nasaleeruvad, sest käik ninaõõnde jääb avatuks: nt onu, kannan, nina, pani; Nasaleeriv mõju võib olla ka b-l, nt luba, vaba Konsonant nasaalide vahel
annaabi.ee 
