Kulisside tagant juhtisid seda retke veneestia dooz, prantsuse kuningas ja paavst innocentius3 . linnades süvenesid basileuse ja tema võõramaalastest liitlaste vastu meeleolud ning 1204. aasta veebruaris ta tapeti. Ristisõdijad vastasid sellele konstantinoopoli vallutusega. Seejärel ka hulga bütsantsi alasi ja tegid sellest ladina keisririigi. Bütsantsile tähendaski neljas ristisõda suurimat tagasilööki 4. sajandist alates kuigi 1261- aastal õnnestus nikaia keisril michael 8 palaiologosel genova raha ja laevastiku abiga konstantinoopolis basileuse võim taastada ja ristisõdijad sealt välaj ajada. Viimased ristisõjad. Innocentiuse 3 järeltulija honorius 3 kutsus ellu viienda ristisõjaj (1217-1221), millega kavatseti vallutada aijubiidide sultanaadilt damietta linn, niiluse deltas, et see vahetada siis jeruusalemma vastu. Lõpuks ei saavutanud ristisõdijad siiski midagi, 1219 aastal õnnestus damietta küll vallutada, kui 1221
ühinesid katoliku kiriku egiidi all. Veneetsiagi võis tulemuste üle üksnes rõõmu tunda. Vabariik sai osa Konstantinoopolist, Adrianoopoli, Marmara mere sadamalinnad ja Kreeta saare, mis kõik kujutasid endast olulisi tugipunkte Vahemere kaubanduses. Bütsantsile aga tähendas IV ristisõda suurimat tagasiööki 4. sajandist alates. Kuigi 1261. aastal õnnestus Nikaia keisril Michael VIII Palaiologosel Genova raha ja laevastiku abiga Konstantinoopoli basileuse võim taastada ja ristisõjad Bütsantsi südaaladelt välja tõrjuda, ei saavutanud impeerium enam kunagi oma endist hiilgust. Ristisõjad olid kokkuvõttes minu arvates täiesti mõttetud ettevõtmised. Õnnestunuks võib neist lugeda vaid esimest ülejäänud kuus olid ebaõnnestunud. Sõdade eesmärke ei suudetud lääneeurooplastel saavutada: Jeruusalemm ja Püha Maa jäid muhameedlaste valdusesse,
annaabi.ee 
