Keskaegsed Euroopa linnad kui majanduse ja kultuuri keskused
Maal oli aeglustunud sisekolonisatsioon ja uute
põllumaade hõlvamine. Samas katsid Euroopat arvukad kindlused. Neist arenesid uut tüüpi
linnad,mis suutsid oma elanikke paremini kaitsta.
Keskaegsed linnad kui käsitöö- ja kaubanduskeskused kujunesid feodaaltsivilistsiooni aladel
emalt Itaalias ja Lõuna- Prantsusmaal. Varased linnad olid käsitööliste asulad,seepärast
tekkisid need kohtadesse,kus oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakusid
suuremat turvalisust: kaubateede ristumiskohad, traditsiooniliste laadaplatside
juurde,kirikuelu keskustesse ja linnuste lähedusse. Linn ja linnakultuur suutsid keskaja
esimesel poolel püsida ainult maaharijate toel. Pikka aega moodustasid maa ja linn ühtse
majandussüsteemi ning tegelikult oli ka linn pool-agraarne. Selle elanikud harisi oma
põllulappi ja aiamaad,pidasid linnamüüride vahel kodulinde, sigu ja kitsi. Elati
muldpõrandaga majades nagu maarahvaski
annaabi.ee 
