Eesti ajalugu uusim aeg välispoliitika 1918-1939
Saksa mõisnikud olid astunud paljud Saksa
kodakondsusesse. Aastaks 1931 suudeti äravõetud mõisate eest tasu maksmise küsimuses
kahepoolsete kokkulepetega see probleem lahendada.
11
3. Natsi-Saksamaa ja Eesti II maailmasõja vahelised suhted. Need võib jagada omakorda
kaheks: Hitleri võimuletulekust Inglise-Saksa mereväelepinguni (1933-1935) ning
merväelepingust II maailmasõjani või õigemini Molotov-Ribbentropi paktini.
Natsid eitasid Balti riikide iseseisvust, seda väljendas ka nende häälekandja, mida toimetas
Eestist pärit Alfred Rosenberg. Eesti võttis omalt poolt selge Saksa vastase hoiaku.
1933 tuli Hitler võimule. 1933 hakkas tegema lähenemiskatseid Eestile. Et ohtu Eestile kujutab
vaid N.L. Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal aga tekitas Eestis vastakaid arvamusi.
Sellele olid vaenulikult meelestatud Eesti sotsialistid ja Rahvaerakond. Natsionaalsotsialistides