Rahustamispoliitika-lääneriikide tegevusetus põhines lootusel,et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. See sai nimeks rahustamispol. Usuti,et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida,kuid see lootus osutus lühinägelikuks. Lääneriigid ei võtnud midagi diktaatorite vastu ette.müncheni sobbing- tsehhoslovakkia liitmiseks,kaitseleping pr-ga,Hitler väitis et tsehhid olevat sudeedimaal elavaid sakslasi tagakiusanud.1938 sept. nõudis Hitler Sudeediaa loovutamist,kuid tsehhid ei nõustunud ja olid valmis sõdima. Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida.1938.29.09sõlmisid inglism.,prants, it. Ja saksamaa müncheni kokkuleppe,mis kohustas tsehhoslovakkiat loovutama sudeedimaa,kuid tagas ülejäänud tsehhosl. puutumatuse.tsehhid alistusid.MRP-23.08 1939 sõlmiti Saksamaa ja NSVL mittekallaletungileping.Lepingu osaks oli ka salaprotokoll,et jagada euroopa mõjusfäärideks.MRP tulemusel oli Hitler välistanud 2. rinde ja va...
Loodi mitmeid liite ning samal aastal astus Prantsusmaa välja ka NATO juhtimisstruktuurist. 1971. aastal käis Brežnev edukalt vastuvisiidil. Suhted paranesid ka Lääne-Saksamaa ja NSVL vahel, mis kulmineerusid eelpoolmainitud idalepingute ja Ida-Saksamaa tunnustamisega. Sõbralikke liite ja külastusi tehti ka USA ja NSVL vahel, tähtsaimad sõlmitud paktidest olid relvahulgapiiramislepingud. Helsinki lõppakt – o Esialgselt pakutud 1966. aastal välja VLO poolt Euroopa julgeolekuprobleemide arutamiseks, kuid Lääs lükkas selle tagasi. o Peale pingelõdvenduse edenemist loodeti julgeolekupakti abil leevendada kommunismiriikide režiimi ning hakati plaanima ühiskohtumist. o Suhetes Ida ja Lääne vahel mängis vahendajat Soome ja selle president U. K. Kekkonen.
annaabi.ee 
