Lõkspüünised-referaat
3. Lõkspüünised juba kiviajal.
Eesti alal tunti kalapüüki tõkete abil tõenäoliselt juba kiviajal. Missugused need
tõkked olid ja millised püünised paigutati tõkete vahel, on otsese tõestusmaterjali puudumise
tõttu raske öelda. Võib aga arvata, et need sarnanesi Läti NSV- s. Sarnaste kiviaja asulakohast
leitud mõrdadega. Sealt on saadud kuue mõrra jäänused. Mõrrad olid valmistatud 1-2 cm
laiustest ja 0,5 cm paksutest männipiirgudest. Kahel suhteliselt hästisäilinud mõrral on
kooniline kuju, ja mõrrapeerud on ühendatud niinest sidemega. Tähelepanuväärne on
mõrdade suurus, säilinud peerud on kuni 2,5 m pikad. Sellist tüüpi mõrdadega püüdsid
Kurzeme kalastajad veel mööndunud sajandil.
Sarnaste asulakohast on leitud ka saarepuust ja vahtrast valmistatud aere, kahe paadi
jäänused (paadid mahutasid tõenäoliselt 1-2 inimest) ning võrguosasid, sealhulgas rohkesti
annaabi.ee 
