Traditsiooniline puidukäsitöö
Viimase abil sai tellida pilbaste paksust. Pilpapink oli samasugune
nagu ratta tegemisel kasutatav kodarapink. Kirvega parajamõõduliseks vestetud neljakandiline
pilpalõmm suruti sellel pilbaste kiskumiseks jalgadega kahe tulba vahele kinni. Pilpad kisti toorest
puust. Seisnud puud leotati enne kiskumist mõni nädal vees, et puu muutuks sitkemaks. Pilpa
2
kindlaks kujunenud pikkus oli 17 tolli, laius 2,5 tolli. Männipilbaste paksusoli tavaliselt 1/8 või
1/10 tolli, kuna haavapilpad, mis pole nii vastupidavad, kisti kaks korda paksemad. Et pilpa
kiskumine oli üsna väsitav töö, kasutati selle juures abilist, kes kaksiti pingi teisel otsal istudes
lükkas liimeistrit tagast ja ladus ning luges ära valmis pilpad. Umbes 10-tunnise tööpäevaga jõudis
sel viisil ära kiskuda keskmiselt 5000 pilbast. Leidus aga ka mehi, kes kiskusid kuni 12000 pilbast
päevas. Selline käsitsi pilpa kiskumine oli veel 1940