Eesti geoloogiline ehitus
Emajõe lähte- ja suudmeala jõelammil paiknevad laiaulatuslikud madalsoometsad ja tarna
madalsood (Sangla ja Laeva soostik, Emajõe Suursoo).
Peipsi madaliku lõunaosas on liivaalal kuni 7 m paksuse turbaga rabad.
Vooremaal on toitaineterohke nõlvavee mõjul voortevahelistesse nõgudesse tekkinud
madalsoid ja järveäärseid õõtsiksoid.
Lõuna-Eesti kõrgustikel asetsevad nõgudes väikesed, kuid enamasti paksulasundilised
madalsood, kõrgustikuvahelistel liivatasandikel aga rabad.
Rabad jaotatakse:
A) Ida-Eesti tüüpi kumerrabad
B) Lääne-Eesti tüüpi platoorabad tasane keskosa ja järsud rabanõlvad (rabarind). Soomaa
Kuresoo rabarind on 8 m kõrge.
Turba teke ja juurdekasv:
Turbasamblast (Sphagnum), mis kasvab padjandiliselt, on väga suure veeimemisvõimega ja
halvasti soojust juhtivad. Keskkond muutub happeliseks, mistõttu suudavad
annaabi.ee 
