TOOMAS NIPERNAADI 2 peatükki
Endale ehitas ta häärberi, kuid
nähes kui kulukas see oli, jättis ehituse pooleli ja elas üksi seal ühes suuremas ruumis
kägisevas voodis. Tal oli üks tütar Kadri, kes elas linnas, ta oli isaga tülis ega suhelnud
temaga. Ühel sügisööl Madis tapeti linnas ja Kadri tuli maale elama. Kui alguses käis ta
siin ringi kui daam peentes riietes, siis varsti oli ta juba lihtsates rõivastes kui lihtne
inimene, kes pole linnaelu näinud. Ta oli suurt kasvu, kondine, laiapuusaline,
paksujalgne, tal oli lai ja vormitu nina, suured lapselikud silmad. Külastanud ka kohalikku
kirikukogukonda lubas ta elada lihtsat elu. Kadri Parvil oli üks suur nõrkus, ta ei suutnud
ühelegi mehele öelda ,,ei", kui too tema poole kasvõi korrakski pilgu heitis. Iga kord, kui
ta kellegagi koos oli öö veetnud, soovis ta selle mehega linna sõita ja kirjutada
tänutäheks tema nimele väikse talukoha, selleks, et mees ei kiitleks veedetud öö pärast
ega irvitaks salaja tema üle