Pronksiaeg
ümbritsetud madalate liivast, kividest või neist mõlemast koosnevate vallidega. Kelti põllud
olid levinud peamiselt Inglismaal, Madalmaades, Põhja-Saksamaal, Taanis, Lõuna-Rootsis ja
Ojamaal. Nad hakkasid levima hilispronksiajal ja jäeti maha rooma rauaaja keskel. Üks
võimalik põhjus selleks oli kliima soojenemine umbes 2 kraadi võrra 3. sajandil ema. See tõi
kaasa sademete hulga kasvu, mille tagajärjel õhukesed paepealsed mullad muutusid
väheviljakaks ning asustus nihkus paksematele rähkmuldadele.
Keldi põllusüsteemid katavad vahel sadu hektareid, kuid pole enamasti rajatud korraga.
Põllusüsteemi eri osad olid ka eri aegadel kasutuses ning osa maad oli alati kesa all.
Keldi põlde võidi harida erineval moel. Sageli jäeti põld peale paariaastast kasutamist 10-20 a
seisma, siis põletati vahepeal kasvanud võsa maha ja külvati uuesti. Põlde võidi kasutati ka
vaheldumisi karjamaadega või väetada laudast kogutud sõnnikuga.
annaabi.ee 
