Tõde ja Õigus II Terve tekst
Aga enne kui ta seda sai teostada, tuli tädi
teatega, et papa kodu, ja preili kadus jalamaid söögitoast, sest siinviibimine oli tal kõvasti
keelatud.
Teine kord, kui ta istus jällegi söögitoas ja oma jalgu kõigutas, ütles ta Indrekule:
,,Miks teil leivatükid ühepaksused ei ole? Vaadake seda! Missuguse inimese hambad ulatuvad
sellest läbi?"
,,Ma jätan selle iseendale," vastas Indrek lihtsalt.
,,On siis teil nii pikad hambad?" naeris preili.
,,Mina saan paksemastki tükist jagu."
,,Küll teil on hea elu!" ohkas preili natukese aja pärast.
,,Tõesti?" imestas Indrek.
,,Kas siis ei ole?" küsis preili.
,,Ennem võiks küll preilil hea elu olla," arvas Indrek.
,,Minul?! Minul on igav, hirmus igav. Ma ei tohi ju midagi teha ega rääkida. Ka minna ei tohi ma
kuhugi, ikka on mul tädi või mõni teine sabas."
,,Aga mina ei saa kuhugi minna, pole aega ega võimalust," ütles Indrek.
,,Teie peate all olema, eks? Teil pole papale raha maksa, ega?"
annaabi.ee 
