"pakkujooksmine" - 1 õppematerjal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

ta praegu kätel kandis, aga siiski ei mäletanud Gabriel ühtegi vägitegu, mis temale eluajal suuremat rõõmu oleks teinud. Paksus padrikus jäi ta viimaks sügavasti hinge tõmmates seisma. Ta oli veidi väsinud, aga täiesti õnnelik. Kui Agnes jälle oma jalgel seisis, pakkus ta Gabrielile säravail silmil ja õhetaval palgel kätt. 273 «Kuidas pean ma teid tänama?» «Tänama?» kostis Gabriel naerdes. «Teaksite teie, kui suurt nalja see pakkujooksmine mulle tegi, siis ei tänaks teie mind, vaid nõuaksite pealegi veel minu käest tänu.» «See tegi teile -- nalja?» kordas Agnes venitades ja tõmbas käe ruttu tagasi. «Selget, puhast nalja,» tõendas Gabriel lustlikult. «Läheksin heameelega mõisa tagasi vaatama, kas seal veel jnõnda rüütlipreilit ei ole, kes minu abi tarvitada võiks.» «Siis minge!» ütles Agnes väga kähku. «Jah, aga kui venelased mind sisse ei lase?» «Kas te neid nii väga kardate