Talurahva toidud
See väljendub ka rahvapärastes
väljendites, nagu jätku leivale, leiba luusse laskma, leiba võtma (sööma), leib on laual (perel
küllalt toitu), leivakõrvaline (loomne toit). []
Sooja toidu valmistamise peamine koht oli rehetoa ahju esine kolle, kus pajakoogu
otsas rippus suur, mahult kuni kolmeämbrine pada. Seal sai toitu ka pikemalt soojas hoida. []
Eesti rahvatoidud olid valmistamisviisilt lihtsad, kuid heamaitselised. Pakkonniti oli
ühel ja samal toidul erinevusi. Omapärase meeldiva maitse andis toidule sageli reheahi, mida
ei saa asendada ühegi maitseainega. []
Vastavalt taluelu rütmile oli erinevatel aastaaegadel vahelduv söögikord. Suvel
rohkem tööd ja 3 tugevama toiduga söömaaega, millele järgnes puhkeaeg. Hommikune
söömaaeg 8-9 paiku, lõuna 12-15 ajal, õhtune 21-22. Talvel oli vaid kaks kindlat söömaaega.
Vajadusel pakuti vahepeal ka oodet, vahepala