piirkonnaga. Venituspingete tõttu tekivad riftid, mille tulemuseks on pangasmäestikud. [], [], [], [] Lisaks toimuvad maavärinad ka subduktsioonivööndites ehk Benioffi tsoonis, kus kivimites habrast deformatsiooni ja nende purunemist ei toimu. Sellised maavärinad on süvafookuselised (toimuvad kuni 670km sügavusel) ja need on tõenäoliselt tingitud mineraalstruktuuride kollapseerumise ja nende asendumisel tihedama pakindusega (laboratoorsed katsed näitavad et see protsess toimub väga kiiresti) vabanevast energiast. Laamade liikumise tüübid (http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Fault_types .png ) Vulkaaniline maavärin Vulkaanilisest tegevusest põhjustatud maavärinad ei ole nii levinud, kui seda olid tektoonilistest liikumistest kaasnenud tõuked. Vulkaanilisi maavärinaid eristatakse kahte liiki. Neist esimene on põhjustatud plahvatuslikest pursetes vulkaanides. Mitte kõik
Pinged kuhjuvad kui laamad liiguvad teineteise suhtes, lõpuks annavad kivimid jõududele järele, tekivad haprad deformatsioonid ning vabaneb pingestumisel salvestunud energia. 188. Vulkaanilised maavärinad 4-5% kõigist maavärinatest, põhjuseks magma surumine magmakambrisse, kust ta suure rõhu tõttu lõpuks välja purskub. 189. Ülisügavate maavärinate (subduktsioonivööndis) oletatav tekkepõhjus? Tingitud kristallsturktuuride kollapseerumisest ja nende asendumisel tihedama pakindusega . 190. Maavärina fookus (kolle, hüpotsenter) Maavärina tekkekoht maapinnas e siis maa sees 191. Maavärina kese e. epitsenter. Maavärina koht maapinnal, kus ta on kõige suurem. 192. Seismilised lained, nende tüübid. Miks on pinnalained peamised maavärina purustusi põhjustavad seismilised lained? Eristatakse pinna ja ruumilaineid. Ruumilained jagunevad omakorda piki-(P) ja ristlaineteks (S). Kuna pinnalained levivad aeglaselt, kestab nende mõju kauem ning samuti on nad oma
tunnus aitab ennustada vulkaanipurset) · subduktsioonivööndites (nn. Benioffi tsoonis), kus kivimites habrast deformatsiooni ja nende purunemist ei toimu. Sellised maavärinad on süvafookuselised (sügavus kuni 670 km) ja need on tõenäoliselt tingitud mineraalstruktuuride kollapseerumise ja nende asendumisel tihedama pakindusega (laboratoorsed katsed näitavad et see protsess toimub väga kiiresti) vabanevast energiast. Süvafookuseliste maavärinate hüpotsentrid e. kolded paiknevad kuni 700 km sügavuseni. Seal asub seismiline katkestuspind alumise ja ülemise vahevöö vahel ning toimub tõenäoliselt oliviini muutumine perovskiidiks. Maavärina tekkimise kohta (tsentrit) maapinnas nimetatakse maavärina koldeks (fookuseks) ehk hüpotsentriks
annaabi.ee 
