Põrgupõhja uus vanapagan - A. H. Tammsaare
tervele kahjulik olla''. Jürka magas selle tagajärjel sügavalt, isegi ei norskanud. Kui peale matuseid pulber
otsa sai, magas Jürka jälle norinal ja pisike Riia mõtles, et isa ei norskanud enne, sest ta kartis, kui surnu
oli majas. Riia mõtles palju emast ja tegi ühe huvitava avastuse: tänini polnud isa temaga üldse tegelenud
ega õieti rääkinudki, kogu aeg oli Riia teda vaata et kartnud, kuid nüüd jättis Jürka ka kõige pakilisema
toimetuse, kui Riial midagi vaja oli. Nüüd, kui Jürka koju tuli jooksis Riia talle vastu. Kuid Riia ei tahtnud
üksi kodus olla ja Jürka andis talle kogu aeg lubadusi, et ainult natuke veel ja varsti läheme emale järele,
et Riiat lohutada ja iga kord kui Jürka Riiaga oli rääkinud vaatas ta kiriku poole.
Mõne aja pärast muutus Jürka rõõmsamaks ja hakkas uue hooga tööd tegema. Naabrimees nägi seda ja
küsis, et mis ta ikka tühja Antsu maad parandab