MUST KASS
Selle jäleda roima sooritanud, asusin – igati kaalutletult – laipa peitma. Ma teadsin,
et ma ei saa seda majast välja viia, ei päeval ega öösel, riskimata, et naabrid näha
võivad. Mu peast käis läbi mitu plaani. Kord mõtlesin raiuda surnukeha väikesteks
tükkideks ja need ära põletada. Siis jälle otsustasin kaevata talle haua keldri
põrandasse. Samas kaalutlesin, kas mitte visata teda õues kaevu – või pakkida
kauba pähe kasti, nagu kord ja kohus, ning lasta see pakikandjal majast välja viia.
Lõpuks sattusin mõttele, mis minu arust pakkus palju paremat väljapääsuteed kui
ükski eelmine. Otsustasin müürida laiba keldri seina sisse, nii nagu keskaegsed
mungad oma ohvreid kinni müürisid.
Seks otstarbeks oli kelder väga kohane. Ta müürid olid õige lohakalt laotud ja hiljuti
üleni kaetud paksu krohviga, mida õhu niiskus polnud lasknud kalgistuda. Pealegi oli
ühes seinas mingi eend – korstnajalg või kamin, mis oli kinni müüritud, nii et ta