see vaba. Sellest tulenevalt nendel hetkedel, kui kanal on hõivatud, võivad tekkida ülekoormused ja järjekorrad, kuna võrgus on lõplik hulk ressursse. Järjekorras olevad paketid tuleb mällu panna ja samuti mälu võib täis saada ning pakette tuleb hakata ära viskama. Mingi aja pärast saab kasutaja teada, et ta päring pole kohale jõudnud ning tuleb hakata korraldama selle võrgu tööd. Ühest küljest saab kasutada võrke ratsionaalsemalt, teisest küljest toob pakettedastus kaasa ka probleeme. Pakettedastusel pakett saadetakse ruuterisse ja ruuter ei tea, mis selle paketiga edasi teha, enne kui see on täielikult kohal ja alles siis saab paketi päisest vaadata aadressi. Kui ruuter leiab aadressi, siis ta hakkab saatma paketti näiteks järgmisesse ruuterisse, mis omakorda teeb läbi sama protsessi, mis eelmine ruuter. Pakettedastus on sobilik arvutite vahelise suhtlemise jaoks, kuna arvutid suhtlevad ,,andmeportsude" kaupa ja vahepeal on tükk tühja maad
Kuna juhtmeta võrgu puhul pole võimalik saatmise ajal kanalit kuulata. Enne saatma minekut aga kuulab kas kanal on vaba. Kui tekivad samaaegselt soovivad saatjad siis käsitakse neil kõigil oodata mingi random aeg ning kelle random aeg on lühem ongi „võitja“ ja hakkab oma andmeid koheselt edastama. Samamoodi nagu Slotted Aloha puhul võib saatele minna ainult ajapilu alguses (vähendab kokkupõrkeid). 46. ATM ATM (Asynchronous Transfer Mode) võrk on pakettedastus tehnika mida kasutavad telekommi võrgud, mis kasutavad async TDM (aeg muximine) et andmed kodeerida väikestesse, määratud pikkuseda pakettidesse. Ta põhineb pakettedastusel, virtuaalahelatel ning suudab tagada ajalised nõuded heli, video jms edastamisel. ATM võimaldab vaid kindla pikkusega pakette(5+48 baiti), kusjuures need paketid on suhteliselt lühikesed võrreldes varasemate edastusviisidega. ATM on ühendusele orienteeritud
annaabi.ee 
