Eesti uusima aja ajalugu
aasta sügisel
kommunistlik internatsionaal tegid ettevalmistusi kommunistliku revolutsiooni vallandamiseks Saksmaal - suur osa sellest
kihutuskirjanduse liikus läbi Baltimaade. Sellistes meeleoludes tuli Läti mõjukas delegatsioon Meierovicsiga eesotsas Tallinnasse
ja 1. nov 1923 kirjutati alla tervele paketile lepingutele, kõige tuntum Eesti-Läti kaitseleping, majanduslikes mõttes kõige tuntum
nn tolli-uniooni kokkulepe - pidi tihenema Eesti ja Läti koostöö. Kolmandaks paketiosaks kokkulepe, mille järgi mõlemad pooled
loobusid vastastikuste hüvitiste sissenõudmisest, Läti loobus tagasinõudmast Eesti poolt rekvideeritud varasid ja neljas osas
paketist oli uus piirikokkulepe - piirjoon sai lõpuks paika: Laura vallast üks osa läks Eesti käes Läti kätte, Ruhnu saar jäi Eestile ja
lätlased loobusid Liivi lahe kuulutamisest oma sisemereks. Eesti sai 2500 seni Lätile kuulunud valdadest, Läti u 8000 hektarit
maast, mis seni kuulus Eestile