majanduses ja säästab oluliselt keskkonda. Eestlased toodavad võrreldes teiste Euroopa riikidega rekordiliselt palju jäätmeid. Arvesse võttes tööstusjäätmed, siis tuleb ühe eestimaalase kohta umbes kümme tonni jäätmeid ning seda kogust tuleks kindlasti vähendada. Üks võimalus on inimeste harimine, kuidas vähem prügi tekitada. Näiteks tuleks kasutada poodi minnes riidekotti ning külastada pakendivabu poode. Niisugune pood on näiteks Paljas Pala, mis asub nii Tallinnas kui ka Pärnus. Sageli jääb sellest kümnest tonnist suur osa ka inimestel sorteerimata, mistõttu ei saa paljusid pakendeid ja jäätmeid ümber töödelda, mis vähendab riigi majanduse arengut. Kokkuvõttes saab öelda, et riigi majandus on keskkonnaprobleemidest väga suuresti mõjutatud. Inimeste vähene teadlikus ja viitsimatus ümbritsevat keskkonda hoida ja kaitsta, viib ka majanduse langusesse
tehnoloogia), usk turumajandusse (turg suudab kõige paremini otsustada) • Muud meetmed: vabatahtlikud, kokkulepped (vabatahtlikud kokkulepped, metsa sertifitseerimine), informatiivsed (keskkonnateave, loodusharidus, ökomärgised). MEETME VALIKU NÄITED (probleemiks on liiga palju plastpakendit majapidamistes) 1. regulatiivne meede- keelustada plastpakend 2. turumajanduse meede- toetada pakendivabu poode, teha neid rohkem tarbjale lähemale, et tarbija üldse teaks et on olemas selline võimalus. Pakendivaba kaup peab olema odavam kui pakendamata. Puudus ebamugav, saad kõike selverist vm poest aga pakendivabast poest ei pruugi kõike saada seega peab käima kahes kohas ja mõne jaoks tüütu. Pakenditele kallid pandid. Kehtestada piirmäärad, mille ületamisel on trahv/maks. Turumaks kõrgemaks 3
annaabi.ee 
