Eesti elaniku ökoloogiline jalajälg
ka, et bussiliiklus oleks pidev ja kiire, bussid energiasäästlikud ja kasutajasõbralikud. Nii
sõidaksid elanikud vähem autodega ja reostaksid seeläbi vähem.
Riiklikul tasandil tuleks enam tähelepanu pöörata elektrienergia allikatele. Eesti elaniku
jalajälg on niivõrd suur eelkõige just seetõttu, et peamiseks energiaallikaks on põlevkivi. Riik
peaks püüdlema taastuvenergia laialdase kasutuselevõtu poole, rajades näiteks rohkem
tuuleparke. Ühtlasi võiks riik reguleerida pakendikasutust, kehtestades näiteks pakendiaktsiisi
või kilekotimaksu. Hetkel on poodides näha, kuidas tooted on pakitud mitmekordsete
plastikkihtide sisse ning lisaks jagatakse heldelt väikeseid ühekordseid kilekotte. Selle asemel
võiks elanike seas rohkem propageerida oma taaskasutatava koti ja puuviljavõrguga
poeskäimist, maksustada väiksed kilekotid või asendada need paberkottidega nagu Lääne-
Euroopas. See piiraks liigpakendamist ning tarbetut plastiku kasutamist.