Keskaja majandusajalugu
Esimesel juhul
meelitab/sunnib selle maa isand võõraid kaupmehi ja nende kaupasid liikuma kindlatel
teedel (mööda oma linnasid), et saada erinevaid makse (sh tollimaksu) või et mingi
piirkond, kes sellest kaubast sõltus, alistama sundida seda nimetatakse teesundluseks
. Teise puhul oluliseks aspektiks laokaubaõigus valitsejatel õigus nõuda läbikäivate
kaupade müügiks pakkumist, alles siis võis kaup edasi minna. Sellega seoses said tööd
kohalikud, kes vedasid kaupu ja pakendasid need lahti. Hiliskeskajal oli paljudes
linnades võõraste kaubanduse keeld, et kaitsta kohalikke kaupmehi, nad võisid oma
kaupa müüa vaid kohaliku kaupmehe kaudu.
Lääne-Euroopa ja Oriendi kaubandusbilanss
Kulda hakkas Euroopas nappima seetõttu, et Idamaades oli kuldmünt kogu aeg käibel ja
kaubandusbilanss idamaadega oli negatiivne. Kuld voolas Euroopast välja. Kuldmündid
olid igapäevaseks tarvitamiseks liiga kallid, oli vaja pisemaid münte, selleks sobisid
hõbemündid.
annaabi.ee 
