Kartul ja selle kasvatamine
Proteiinirikkad on ka
kaunviljade varred ja lehed ning seetõttu on enamike kaunviljade vegetatiivmass väärtuslik
haljassööt.
· Kaunviljad seovad keskmiselt 60-150 kg/N hektari kohta. On head eelviljad enamikele
põllukultuuridele.
· Kaunviljad vajavad kasvuks teatuid kasvutingimusi. Kui kasvunõuded pole rahuldatud siis
väheneb kaunviljade saak rohkem kui teraviljadel. Eriti sademete jaotumisest kasvuperioodil.
Samuti kaunviljad lamanduvad ning ka kaunte pakatuminevalmimisel põhjustab seemnete kadu.
HERNES
· Parasvöötmes levinuim kaunvili. On kasvutingimuste suhtes leplik kultuur. Seemned on
maitsvad ja sisaldavad keskmiselt 22-35 % toorproteiini.
· Herne vars on nõrk, lamanduv ja mitmesuguse pikkusega. Pikavarrelised sordid annavad
suure haljasmassi kuid seemnekoristus on raskendatud.
· Nüüdisajaks on aretatud madalakasvulised tüviherne kui ka lehetud hernesordid. Lehetutel
sortidel on lehed muundunud köitraagudeks
annaabi.ee 
