Limp Bizkit
Kõige piinlikum hetk terve kontserdi jooksul oli siis, kui esitamisele tuli ballaad ,,Behind Blue
Eyes". See on säärane ärge-jätke-mind-üksi-kui-oleme-joonud-sampanjat-stiilis melanhoolne
lugu. Efekt on umbes sama, kui näiteks mõnel peol terve õhtu nalja visanud ja seltskonna hingeks
olnud elumees kukub äkki lörinal nutma ja halama, kui raske ta elu tegelikult on. Tuleb küll
tunnistada, et originaalis on tegu kvaliteetse poplooga, kuid energiast pakatavalt Limp Bizkitilt
säärast loomingut väga kuulda ei tahaks.
Bändi kõige värvikama kujuna jäi laupäevaselt kontserdilt meelde kitarrist Wes Borland, kes
lahkus esimest korda bändist 2001. aastal. Nüüdseks on mees tagasi ja kummalisema välimusega
kui varem. Etteasteks oli kitarrist end valgesse liibuvasse kostüümi riietanud ning meenutas oma
valge kaabu ja justkui viimasest Batmani-filmist pärit Jokkeri-nimelise tegelase meigiga Marilyn
Mansonit.