MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED
libiseb suusk lumel sama halvasti kui mööda liiva.
Peale õhutemperatuuri mõjutab libisemist soodustava veekile teket lumetera suurus ja kuju.
Sadaval ja värskel lumel libiseb suusk mööda suurt hulka lumekristallide tahkeid ja nõeljaid
otsi, mis kraabivad suusamääret. Suusa ja lume puutepunktide pind on suur ja erirõhk igas
punktis väike, temperatuuritõus ja veekile teke takistatud.
Eriti halvasti libiseb suusk värskelt sadanud ja tugevasti tuisanud pakaslumel, kus suured
kõvad kristallid on kokkupõrgates purunenud väga väikesteks osadeks ning suusa ja lume
puutepunktide arv mitmekordistub. Seevastu libiseb suusk hästi vanal teralisel lumel, kus
teravad kristallid on asendunud ümarate jääterakestega. Seal on kokkupuutepunktide pind
väike, rõhk suur ja veekile tekib kergesti. Katsetest on leitus, et samal temperatuuril on
suureteralise lume libisevus kaks korda parem kui värskel lumel.