Suusad
jäikus. Tegelikkuses on põhjamaterjali mõju minimaalne võrreldes suuskade kuju tähtsusega.
Näiteks on kuju juures tähtis see, et suuskade esiotsad on üles poole kõverad, et vältida nö
kaevetöid lumes. Suuskade omadusi ja sobivust erinevatele radadele mõjutavad survealad,
suuskade alg- ja lõpp-pinge ning määrdepesa kuju. Survealad on osad, millel suusk libiseb:
need asetsevad määrdepesast ees- ja tagapool ning nende pikkus vaheldub kümnest
kahekümne viie sentimeetrini. Pakaselume suusal on pikk surveala, mida märjemale rajale
suusk mõeldud on, seda lühem surveala. Suuskade jäikus moodustab algpingest ja määrdepesa
lõpp-pingest. Algpinge all mõeldakse seda jõudu, mis kulub kahe vastamisi asetatud suusa
terves pikkuses kokkusurumiseks, v.a määrdepesa juurest. Lõpp-pinge omalt poolt viitab
sellele lisajõule, mis kulub suuskade kokkusurumiseks ka määrdepese juurest.
Tavapärasele pakaselumele ja kindlale pinnasele mõeldud suuskade määrdepesa on
annaabi.ee 
