16.Iseloomusta õhu liikumist tsükloni ja antitsükloni korral ning nendega kaasnevat ilma. Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ookeani kohal.Frondid lainetavad.Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemale põhja, teisal aga külm õhk lõunasse.Hakkavad kujunema keerised, mille sees on sooja ja külma õhu voolud koos sooja ja külma frondiga.Talvel kaasneb tsüklonitega pehme, suvel aga jahe ilm. Antitsükloni puhul on vastupidi-talvel on ilm pakaliseline ja suvel päikseliselt soe. 17.Selgita õhu saastumist ja selle tagajärgi Peamisteks aineteks on väävliühend, eriti SO2, lämmastikuühendid NO,NO2, süsinikuühendid vingugaas CO ja süsihappegaas CO2, aerosool ehk tahked osakesed. Õhu saastumise tagajärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust.Kõige rohkem kahjustab see aga inimeste hingamiselundeid. 18.Iseloomusta ja too näiteid atmosfääri kaitseks tehtava rahvusvahelise koostöö kohta
16.Iseloomusta õhu liikumist tsükloni ja antitsükloni korral ning nendega kaasnevat ilma. Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ookeani kohal.Frondid lainetavad.Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemale põhja, teisal aga külm õhk lõunasse.Hakkavad kujunema keerised, mille sees on sooja ja külma õhu voolud koos sooja ja külma frondiga.Talvel kaasneb tsüklonitega pehme, suvel aga jahe ilm. Antitsükloni puhul on vastupidi-talvel on ilm pakaliseline ja suvel päikseliselt soe. 17.Selgita õhu saastumist ja selle tagajärgi Peamisteks aineteks on väävliühend, eriti SO2, lämmastikuühendid NO,NO2, süsinikuühendid vingugaas CO ja süsihappegaas CO2, aerosool ehk tahked osakesed. Õhu saastumise tagajärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust.Kõige rohkem kahjustab see aga inimeste hingamiselundeid. 18.Iseloomusta ja too näiteid atmosfääri kaitseks tehtava rahvusvahelise koostöö kohta