Aleksandr Skrjabin
oma harmooniareeglid, mis hakkasid üha enam valitsema tervet tema loomingut.
Täiskasvanuna, kirjutades leegitsevat sümfooniat ,,Tulepoeem" mõtles helilooja selle
ettekandmiseks välja erilise värvusseadme. Tema kujutluses seostusid helid värvitoonidega.
Skrjabini muusikas ei ole kuulda vene rahvaviise, see aga ei tähenda, et ta oma kodumaa
muusikast kaugele jäi. Tema muusikale on omased teised venepärasusele viitavad jooned:
kellahelinad, pajupilliviled, vene rahvalaulule omane kahehäälsus.
Aleksandr Skrjabini loodud klaverisonaadid näitavad ilmekalt tema loomingustiili
kujunemisteed. Helilooja oli 20-aastane, kui valmis tema 1. sonaat. See oli aeg, mil ta seisis
kõrgelennulise pianistliku karjääri lävel, aga paraku vigastas ta ülemäärase harjutamise tõttu
oma kätt. Skrjabini jaoks oli see tema elu esimene tõeline läbikukkumine ning tema
meeleheide ja trots saatuse vastu peegelduvad Klaverisonaadist number 1.
annaabi.ee 
