· Künnipäev (14.04) tähistas kevadiste tööde algust. Põllule tuli minna varavalges, künda kas või üks vagu, olenemata ilmaoludest. · Lihavõttepühad, ülestõusmispühad, kevadpühad, kiigepühad, munadepühad (ajavahemikus 16.03 26.04) on liikuvad pühad, mille kulminatsiooniks on esimene täiskuu pühapäev pärast kevadist pööripäeva. Nädal enne kevadpühi peeti mitmes Eestimaa paigas urbepäeva., millega algas pühadenädal. Urbimiseks kasutatavate pajuokste järgi ennustati tulevikku: suured urvad hea viljasaak, oksad lähevad lehte hea õnn, okste kuivamine halb elujärg. Need tähtpäevad sisaldavad kevade tervitamise ja vastuvõtmise tavasid. Kiigepühade nimetus tuleneb sellest, et pühade hommikul pidavat tõusev päike rõõmu pärast kiikuma. Kui taevas on selge, saavat seda oma silmagagi näha. Vändras viidi munadepühade ajal muna ristteele, et haigusi ära hoida. Tänaseni on populaarne munade värvimine,
väikesesse oja moodi lahesoppi, mis üleni kadus viinapuuväätidesse ja pajuokstesse; seal tuli mulle teine mõte. Arvasin, et peidan paadi hästi ära ja sõidan pärast umbes viiskümmend miili allavett ja löön laagri üles, selle asemel et metsa putkata; siis poleks tarvis nii pöörast maad jala käia. Lahesopp oli üsna onni lähedal, ja ma kujutlesin aina, et kuulen vanameest tulevat. Aga sain siiski paadi peitu. Siis tulin välja ning vaatasin pajuokste vahelt ringi, ja vanamees oli all teeraja juures ning sihtis parajasti püssiga lindu. Ta polnud siis näinud midagi. 243 Kui ta lähemale tuli, hakkasin sörki jooksma. Ta sõimas mind natuke, et olin nii aeglane; aga ma ütlesin talle, et kukkusin vette ja seepärast jäingi nii kauaks. Teadsin, et ta näeks mu märgi riideid ja hakkaks pärima. Võtsime veel viis käia õngede otsast ja läksime koju.
annaabi.ee 
