Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks
teadlased arvamust, et pajukoorel on aeg vanaduspensionile jääda. Sellest hoolimata on paju
kui aspiriini vanaisa ikka väärikas ravimtaim, tunnustatud paljudes farmakopöades ja
autoriteetsetes droogikäsiraamatutes.
Rahvameditsiinis tuntakse paju eelkõige kui palavikku alandavat, haavu parandavat ning
reuma- ja podagravastast vahendit, mis leevendab põletikest tingitud valu ning toimib
kõhulahtisuse vastu. Inglismaal tarvitati pajukoorekeedist mitmesuguste nahahaiguste ja
haavandite raviks.
Samad kasutusalad on täheldatavad ka Eesti etnofarmakoloogias. Remmelga koore keeduvett
on joodud jooksva, köha ja palaviku korral. Keedist tarvitati ka reumaatiliste valude,
bronhiidi ja läkaköha vastu, samuti kopsu-, soole- ja põieverejooksu puhul.
Nii tarvitati paju näiteks tanniinide sisaldusest tuleneva kootava toime tõttu: Pajukoort
tarvitatakse, kui kõht lahtine on arstirohuna, milleks keedetakse koorest teed [ERA II 203,
annaabi.ee 
