Trankvillisaatorid
Eaka puhul
keskseiks probleemiks on mitme ravimi samaaegne kasutamine, langenud taluvus ja mäluhäired.
Eakate ravimisel on konkreetseks riskiks ravimi üledoseerimine, mis on tingitud
eliminatsioonimehhanismide nõrgenemisest ühelt poolt ainevahetuses ja teisalt neerude
talitluses.Eliminatsiooni aeglustumine tähendab raviaine sisalduse ja farmakoloogilise mõju
suurenemist.Kesknärvisüsteemi ravimid ja alkohol mõjuvad vanuritel intensiivsemalt.
Väga pajlud eakad kasutavad minu meelest põhjendamatult trankvillisaatoreid.
Trankvillisaatoritest kõige laialtasemat kasutust leiavad bensodiasepiini
derivaadid(diasepaam,oksasepaam,nitrasepaam,klonasepaam,fenasepaam).
Kliinilised põhilised näidustused on ärevusseisundid,unetus,alkoholi võõrutusnähud,epilepsia ja
teised krampidega seotud seisundid.
Trankvillisaatorid on ained,mis vähendavad negatiivseid emotsioone(ärevus,hirm,paanika)
avaldades seega rahustavat toimet psüühikasse