Kirjandusteaduse alused
sündmuste, isikute jne vahel.
Keel on oma olemuselt poeetiline/viipeline. Kujundiline keelekasutus on ka
igapäevaelus levinud.
Luule
Luule ehk poeesia tähistab kõiki värss- ehk seotud kõnes teoseid. Lüüle ei ole üldiselt
jutustav, v.a mõni zanr. Valdavalt lüüriline, võib olla ka eepiline või dramaatiline. Lüroeepika
on värsivormis jutustus, lüüriline laad eepilise pajatusega tasakaalus (valm, ballaad, poeem,
romanss). Luule ja lüürika mõisted on väga lähedased, kuid ei kattu. Luules ehk värsskõnes
on oluline lüüriline alge, kuid see ei mängi lõplikku rolli. Lüüriline ilme võib olla ka proosal
(näiteks tundeline isikujutustus), mis mõjub ,,luulelisena", aga ei ole luule. Vabavärsis
luuletus, eriti aga rütmiline proosa märgivad luule ja proosa vahelist üleminekuala, kus
väljenduse vorm on vaid osaliselt seotud.
9.Värss. Lad