Anton Hansen Tammsaare “Ma armastasin sakslast”
muuta, õigupoolest oli ta end alati väärtusetuna tundnud ja saades sellele kinnitust,
võttis selle tõrkumata vastu. Armulugu jäi katki. Kõrvalise tegelasena sisse toodud
hääleka majaproua, kes alatasa armastusest rääkis, ei teinud seda ilmselt piisavalt
kavalalt. Alatasa käis tema juttudest läbi mõtteid, mille omaks võtnuna oleksid nii
Oskar kui Erika ehk leidnud jõudu ja kindlust kokku jääda ja kasvõi koos põgeneda.
Pajaproua näol oli tegemist jõuka naisega, kes on endast vaesema mehega abiellunud
ning seega leidis, et tal ka rohkem sõnaõigust on. Kuigi ta tegi seda taktitult ning
jämedalt, oli tema jutus alati killuke tõtt. Ilma armastuseta ei ole midagi. Ja nii ka oli,
nii Oskar kui Erika elasid tühja elu oma õnnetu armastuse pärast, mis lõppes Erika
surmaga, ilmselt enda käe läbi.
Romaani puänt ilmneb Erika kirjas Oskarile, milles saavad avaldatud ka kõik
rääkimata mõtted