kipuvad kasutama sellist „ninnu-nännutamist“, mida peetakse laste vanuse suhtes „normaalseks“) ja praktilised tööd on ka suhteliselt lihtsad, võimalikult lapsepärased. Vanemate laste puhul muutuvad teoreetilised terminid juba täpsemateks ja enam ei tehta selliseid töid nagu tehti esimeses klassis. Ideed võivad olla sarnased, kuigi teostuse puhul eeldatakse juba veidi keerukamat teostust ja hinnatakse teisi kriteeriume kui I klassis. Näiteks kui esimeses klassis tehti lihtne pajalapp, siis kuuendas klassis võib ka pajalappe teha, aga sinna näiteks tikitakse peale mõni pilt või muster, samuti on pajalapp tunduvalt „keerukama“ kujuga (see on selgelt sarnane ka jõukohasusele). Samas näiteks kui esimese klassi laps õmbleb omale nukuteki või teeb omale mängulooma, siis kuuenda klassi lapsele ei ole see enam väga eakohane ( puberteedi eelne aeg varane puberteet), teda huvitavad juba teised
Taskutega pajalapp 1. Lõikame kahest erinevast kangast(punane ja kollane) ja vatiinist välja detailid mõõtudega 20 x 100 cm. 2. Asetame punase kanga pahemale poole vatiini ning omakorda selle peale kollase kanga pahema poole ning kinnitame nööpnõeltega. 3. Seejärel tepime kangad ja vatiini diagonaalselt läbi.Lihtsamaks teppimiseks võib kasutada maalriteipi.St kleebime maalriteibi diagonaalselt ühest nurgast teise ja õmbleme kihid teibi kõrvalt läbi, 3 cm kauguselt.Jõudes nurgani kleebime teibi risti õmblustega ning jätkame õmblemist kuni kõik on läbi tepitud. 4. Seejärel rullkandime pajalapi lühemad otsad 5 cm laiuse kandiribaga. 5. Voldime pajalapi kummastki otsast 25 cm sissepoole,et moodustaksid taskud,seejärel kinnitame 0,5 cm kauguselt,jättes taskuavad. 6. Järgmiseks teeme ripu...