Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust? Weimari
Kohtuasja Bosphorus arutamisel EIK-s leidis Euroopa Komisjon, et liidu õiguse ja sellega seotud riigi-
siseste sätete immuniteet peab olema absoluutne, sest vastasel juhul oleksid liikmesriigid kohustatud
süstemaatiliselt hindama liidu meetmete kooskõla EIÕK-ga ning mõnel juhul jätma need rakendamata.
Riikide erinevate arusaamade tõttu põhiõiguste sisust võiks tagajärjeks olla koguni liidu lagunemine.*63
Niisugune jäik seisukoht tundub ohu liigse paisutamisena. Raske õigusliku ja poliitilise olukorra kutsub
esile liidu meetme tegelik rakendatamatuks tunnistamine, mitte sellega ähvardamine. Itaalia ja Saksa
konstitutsioonikohtute doktriinid kujutavadki endast kaht viisi ähvardada sellise tagajärjega. Loomulikult
tekib küsimus, kas paljas ähvardamine avaldab Euroopa Liidu institutsioonidele üldse mingit mõju,
kui on väga ebatõenäoline, et ähvardus viiakse ellu. EK viimase kolmekümne aasta praktika näitab,
et avaldab küll
annaabi.ee 
