sujuvus ja sageduskompensatsioon. Helitugevuse elektronregulaatorid Need regulaatorid on tavalistest ehk mehaanilistest regulaatoritest märksa töökindlamad. Ka nende häirekindlus on suurem, sest regulaatori võib paigutada vahetult järgneva võimendusastme sisendi juurde. On lihtne kasutada helitugevuse distantsjuhtimist. Reguleerelemendina kasutatakse põhiliselt väljatransistori, sest tema kanali takistus sõltub oluliselt paisupingest (Ugs). Joonisel 6.8 on antud üks sensorlülitiga elektronregulaatori võimalikke skeeme leheküljel 310 (ei ole soovitatav kasutada). Stereotasakaalu regulaator See on vajalik väljundvõimsuse ümebrjaotamiseks stereokõlarite vahel, et viia helipildi näiv asukoht kõlarite vahelise ruumiosa keskpunkti. Filterlülitused Hea helikvaliteedi saavutamiseks peab võimendi talitlussagedusala olema laiuselt vähemalt võrdne võimendatava signaali spektri laiusega
mittelineaarmoonutusteguri esitada kujul sqrt(A22 + A32 + ... + A n2) M= A1 kus A1 on signaali w amplituuud. [vaata | 14. pn-siirdega tüüritav väljatrans (JFET). muuda] Ehitus ja tööpõhimõte. Kanali ahendamine paisupinge abil. Pingestamiseks vajalikud vooluallikad, nende polaarsus. Kanali voolu sõltuvus paisupingest. Tõusu definitsioon ja ühikud. Väljundtunnusjooned. Ühise lättega võimenduastme skeem. Väljatransistor on transistori tüüp, kus läbivat voolu tüüritakse sisendpingega. JFET-s (Junction Field Effect Transistor) ehk pn-siirdega väljatransistoris moodustab kanali n- v. p-juhtivusega pooljuhtplaat (joonisel n-juhtivusega), mille otstest lähtuvad elektroodid läte (Source) ja neel (Drain). Pooljuhtplaadi ühel küljel
selle piirkonna reziimides saab väljatransistori kasutada muudetava takistina. Mida negatiivsem on paisu pinge, seda väiksem on väljundtunnusjoone tõus ja seda suurema takistusena toimib transistor. See on seletatav sellega, et mida negatiivsem on pais seda laiem on tõkkekihi tsoon ja seda väiksem on juhtiva kanali ristlõige ning seda suurema takistusena toimib transistor. Teine piirkond on küllastuspiirkond {pinch-off region), kus neeluvool sõltub küll paisupingest, kuid väga vähe lätte ja neelu vahelisest pingest. Selle piirkonna reziimis ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 56 on väljatransistor kasutatav muutumatu voolu allikana. Lätte ja neelu vahelise pinge nõrk mõju neelu voolule seletub sellega, et suurematel pingetel on kanalis liikuvad elektronid saavutanud juba oma suurima kiiruse ja see ei saa enam suureneda ning vastavalt sellele ei suurene oluliselt ka enam neeluvool.
annaabi.ee 
