surub kokku siibri 3 vedru ja avab tööõhu diferentsiaalsilindrisse 2. Silindri 2 kolb liigub alla ja õli survega Pg surutakse läbi tagasilöögi klapi 20 hüdrosilindrisse 15. Silinder liikudes alla vabastab lintpiduri ja ankru raskuse jõul paneb pöörlema trumli ja ankrukett viiratakse. Ankruketi viiramise kiirus määratakse hüdraulilise jäiga negatiivse tagasiside mõjuga. Selle tagasiside anduriks on õli hammasratas pump 14, milline käitatakse ankrupeli trumlilt. Õli paisupaagist 1 pumbaga 14 survega Pp läbi tagasilöögiklapi 17 antakse hüdrosilindri 15 ülemisse poolde ja drosselisse 18. Trumli pöörete suurenemisel suureneb ka pumba tootlikus ja surve õlisüsteemis, mis koosmõjus vedruga hakkab hüdrosilindrit ülespoole suruma, kutsudes esile piduritrumli pidurdamise piirates seega ankruketi viiramise kiirust. Õli, mis surutakse hürosilindri alumisest poolest välja sulgeb tagasilöögiklapi 20 ja voolab läbi drosseli 21 tagasi
Õlisüsteemi lekke avastamisel peab juht püüdma seda kõrvaldada, kui see aga ei õnnestu, tuleb pöörduda lähimasse remondikohta. Mootoriõli ja õlifilter vahetatakse u. 10000- 15000km sõidu järel. Jahutussüsteem. Jahutussüsteem eemaldab mootorist liigse soojuse, tagab mootori kiire soojenemise ja temperatuuri püsimise igasuguse ilmaga n-ö töötemperatuuril (80-90 kraadi C). Paisupaagist kontrollitakse jahutusvedeliku taset, mis peaks olema märkide MAX ja MIN vahel. Näidik armatuurlaual näitab jahutusvedeliku temperatuuri. Jahutusvedelikku lisatakse paisupaagi kaudu. Mootori ülekuumenemist näitab jahutusvedeliku termomeeter. Ülekuumenemise tagajärjel võib väheneda mootori võimsus ja tekkida detonatsioon. Töösooja mootori radiaatorikorki ei tohi avada, sest rõhu alanemisel hakkab jahutusvedelik keema madalama
soojussalvestisse salvestunud soojusenergiaga. Tehnoloogia suudab mõningal määral päikesekiirgust isegi läbi õhemate pilvede püüda ja üsna olulisel määral soojusenergia kadusid kompenseerida. Madalatemperatuurilisi päikesekollektoreid saab Eestis majapidamises edukalt kasutada nii sooja tarbevee tootmiseks kui ka küttesüsteemi toetava lahendusena. Päikeseküttesüsteem koosneb peale päikesekollektori veel automaatikaplokist, pumbasõlmest, paisupaagist jaühendustorustikust. Suvisel päikesepaistelisel ajal on võimalik katta kogu soojustarbimise vajadus. [13] Joonis 1. Päikesekollektoriga sooja vee tootmise põhimõtteline skeem Allikas: (http://www.virkus.com/kalle/wp-content/uploads/2012/01/kollektor.jpg) 9 1.5.1.3. Päikesekollektorite liigid Tasapinnaline päikesekollektor
annaabi.ee 
