Mõlemad klapid on suletud. Kui kolb on jõudnud ülemise surnud seisu lähedale, pritsitakse pihustist 4 kütusepumba 2 poolt tekitatud kõrge rõhu all kütust tugevasti kokkusurutud ja kuumenenud õhku. Peenikesteks piiskadeks pihustunud kütus seguneb õhuga, kuumeneb, aurustub ja süttib. Osa kütust põleb ära enne kolvi jõudmist ülemisse surnud seisu, s.t. survetakti lõpus, järelejäänud kütus aga põleb ära kolvi allaliikumise ajal, seega paisumistakti alguses. Põlemisel tekkinud gaasid tõstavad silindri sisemuses rõhu 6 ... 8 MPa-ni ja tema temperatuuri 1800 2000 kraadini. Gaasid paisuvad ja suruvad kolbi 3, mis liigub ülemisest surnud seisust alumisse, sooritades töökäigu. Väljalasketakt väljalase. Kolb liigub alumisest surnud seisust ülemisse ning läbi avatud väljalaskeklapi 6 surub heitgaasid silindrist välja. Väljalaske lõpul on rõhk ja 9
sõltuvalt väntvõlli pöördenurgast ja vända raadiuse ja kepsu pikkuse Saadud ordinaatide järgi joonistatakse inertsjõudude lekaalkõver. arvestuslik suurus abstsissteljest allapoole, st. et raskusjõud mõjuvad suhtest = r/L. Esimese ja teise järgu inertsjõudude ordinaatide liitmine annab kogu kompressiooni takti ajal negatiivses suunas ja paisumistakti ajal sama Analüüsides väntkepsmehhanismi summaarse liikumapaneva jõu inertsjõu kõvera ordinaadid, mille järgi saab ehitada üles-alla võrra positiivses suunas. (Plp = Pg + Pm ± Pj P0) liidetavaid eraldi näeme nende mõju kogu liikuvate inertsjõudude kõvera väntvõlli täispöörde jooksul.
annaabi.ee 
