Diiselmootoris põletatakse aeglasemalt põlevaid kütuseid kui ottomootoris, mistõttu võib põlemise mootori silindris lugeda teoreetiliselt isobaarseks protsessiks ja see eeldab põlemise kulgemist üheaegselt kolvi liikumisega alumise surnud seisu poole. [3] Dieseli ringprotsessi termiline kasutegur sõltub nii mootori surveastmest, isobaarilisest paisumisastmest kui ka adiabaadi astendajast, tõustes mootori surveastme ja adiabaadi astendaja suurenemisel ning isobaarse paisumisastme alanemisel. Kuna diiselmootori surveaste on ottomootori surveastmest kõrgem, on ka diiselmootori kasutegur üldiselt ottomootori kasutegurist suurem. Isobaarne paisumisaste on võrdeline mootori koormusega. Mida suurem on isobaarne paisumisaste, seda kestvam on soouse eraldumine (põlemine) ja kõrgem gaasi temperatuur paisumisprotsessi lõpul, mis põhjustabki mootori termilise kasuteguri alanemise koormuse tõusul. Seetõttu järeldubki, et diiselmootori termiline
0) k× k -1 -1 p2 1k T2 k1-1 kus = ( ) = ( ) on isoentroopset komprimeerimist 1 2 iseloomustav surveaste p1 T1 v 3 T3 = = on isobaarset paisumist 2 3 iseloomustav isobaarne paisumisaste v 2 T2 Dieseli ringprotsessi termiline kasutegur kasvab surveastme ja adiabaadi astendaja suurenemisel ja väheneb isobaarse paisumisastme suurenemisel. Siit järeldus kuna mootori koormuse suurenemisel isobaarne paisumisaste suureneb, siis kasutegur mootori koormuse kasvades väheneb. 1 2: kolvi liikumisel alumisest surnud seisust (ASS) ülemisse surnud seisu (ÜSS) toimub õhu
annaabi.ee 
