"paisukehast" - 1 õppematerjal

Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused

olla määratud valemiga 3.6 kus vc – voolukiirus ahassügavuses hc – voolutäide ahassügavuses Valemi järgi sõltub see paksus voolukiirusest ja voolutäitest AB ahasristlõikes (asub taganõlva jalamil , kus voolukiirused kõige suuremad ja voolutäide kõige väiksem). • Hüdrauliline hüpe tekib alati AB-s. Ehituslikult on lubatud ainult kaetud hüppe projekt- mine. Selle korral löögipõranda pikkus on võrdne hüppe pikkusega. •Konstruktiivselt eraldatakse löögipõrand paisukehast deformatsioonivuugiga . Väikese löögipõranda laiuste korral võib see olla monoliitplaat. Laiade voolusängide korral nähakse ette löögipõranda pikki vuugid, mis kulgevad reeglina paisusammaste telgjoontel . Kui pikki vuukide vahe on üle 20 m tuleks ette näha lisavuugid, mis sellisel korral kulgevad ülevooluavade telgjoontel. •Filtratsioon võib kulgeda ka löögipõranda all ja seal esineb ka filtratsiooni vasturõhu nähtus