Paljud inimesed on üksikud, sestehitavad sildade asemel seinu
seesmisem on inimene seda vähem tal pruugib tunda üksindust ? Miks Dalai-Laama ei ole oma
elus kordagi üksindusvalus vaevelnud, kuigi ta pole peale viiendat eluaastat oma vanematega
kokku puutunud ega omanud kaudseltki nii lähedasi suheid oma kaaskonnaga kui meie oma
perekonnaga? Sama näite alla võib paigutada kogu äärmiselt humaanse budistliku ühiskonna.
Inimese enesetunnetamise leidmise väärtustamine on meie keskkonnas aga viidud miinimumini,
samas tõdedes et vaatamata teoorias paistvatele efektiivsetele abinõuetele pole vähenenud
omavaheliste konfliktide-arusaamatuste arv, võiks öelda, et pigem vastupidi.
Tihtipeale kui tekib teise inimese mitte mõistmise moment, selgitame probleemi välja vaid
primitiivseid faktoreid vaadeldes, vastavalt meie sisemisele arenguastmele, taipamata et
probleem võib ulatuda palju sügavamale kui on see pealispind mida me näeme. Sellest
teadmatusest tulenebki väärarusaam inimloomusest ja inimsuhetest. See kahtlemata põhjustab