positiivne pinge, mis läbib ja-ei elemendi kontrollerisse, mis juhib transistori lülitust [3]. 3. Toiteploki koostamine ja komponentide arvutused Toiteplokk koostati joonisel 2.1 toodud elektriskeemi alusel. Toiteplokk koosneb kahe sekundaarmähisega transformaatorist T1; kahest täisperioodalaldist D1 ja D4 ning aladile järgnevatest silukondensaatoritest C1 ja C3; Impulss-stabilisaatori moodustavad integraalskeemid U1, U2 ja paispoolid L1, L2 ning silukondensaatorid C2, C5; paispoolide vool kulgeb peale integraalskeemis lülititransistori sulgumist läbi Schottky siirdega alaldusdioodide D2, D3; tagasisideahela moodutavad kahesektsiooniline lineaarse tunnusjoonega potentsiomeeter P1 ja püsitakistid R1, R2. Kondensaatorid C2, C5 peavad olema madala impedantsiga (Low ESR) elektrolüütkondensaatorid, kuid siiski tuleb nad sillata parasiitsete komponentide mõju vähendamiseks keraamiliste kondensaatoritega C4, C6
· Mootorit käivitatakse alguses tähtühenduses (tähtühenduses jooksevad mootoris väiksemad voolud) ning lülitatakse hiljem kolmnurka · NB! Täht-kolmnurkkäivitusel peab mootori normaalne tööreziim olema kolmnurkühendus! · Kui mootor on paigalseisus raskelt koormatud, ei sobi see meetod mootori käivitamiseks · Selline meetod sobib aga ventilaatorite ja pumpade käivitamiseks · Käivitamisel paispoolidega (reaktoritega) tekitatakse käivituse alguses pingelang I1xp läbi paispoolide ja mootor saab madalama pinge · Pöörlemiskiiruse saavutamisel ja käivitusvoolu nõrgenemisel lülitatakse mootor ümber täispingele · Käivitamine sujuvkäivitiga toimub elektroonilise pingeregulaatoriga, mis võimaldab pinge efektiivväärtust sujuvalt tõsta · Sujuvkäiviti vähendab käivitusvoolu ja momenti · Ühe sujuvkäivitiga võib käivitada korraga ka mitu mootorit Sagedusmuundur
annaabi.ee 
