Eesti suuline keel ja suhtlus
vooru ütlemise ajal. See paistab eriti hästi välja suulises dialoogis. Mõnikord ütleme emale
,,Palun anna piima!", aga teinekord ,,Kas sa ei annaks piima?". Siin ei ole erinevus viisakuses.
Mõlemad on viisakad soovid. Keskseks valiku aluseks on hoopis see, kuidas kõneleja
prognoosib võimalikke takistusi, mis soovi täitmisel ette võivad tulla. Kui takistusi ei paista,
siis kasutab ta käskivat kõneviisi, kui aga takistused paisavad suured, siis küsimust.
Need kaks rühma omakorda toovad meile välja olulise liigenduse. Situatiivsed ja
suhtlejakesksed tegurid olid konkreetse teksti suhtes väline kontekst. Neist lähtudes näitame
ühtlasi, et keelelised valikud on seotud antud situatsiooni, antud teksti väliste teguritega.
Kõne häälduslikud omadused ja mikrokontekst moodustavad sisemise konteksti. Need on
seotud konkreetse tekstikohaga ja selle vahetu ümbrusega.