Seda segati intensiivselt 60 sekundit ja valati seejärel vormidesse. Et Proovid said tihedamaks koputati vormi 5 korda vastu lauda. Pärast tardumise algusest lõigati vormi pind laia spaatliga. Üks täidetud vormil lasti kivistuma toatemperatuuril, teisel lasti kivistuma ja kolmanda vormi pandi vette. Kokku saadi 6 katsekeha. 4.5. Paindetugevuse määramine Järgmisel nädalal testiti kehade painutamist ja seejärel saadud poolikud pandi surve all. Paindetugevuse määramisel pandi proov painutusseadme tugedele (tugede vaheline kaugus on 100 mm) nii, et vertikaalse kujuga küljed asusid painutusseadme tugedel horisontaalselt. Masin rakendas jõudu, kuni keha purunes tükkideks. Pärast purunemist võeti manomeetrilt purustuse jõu näit. Paindetugevus arvutatakse järgmiselt: k∗3 Pl Rp= 2 b h2 kus:
Leektäpiks loetakse madalaimat t, mille juures bituumeni aurud lühiajaliselt plahvatavad. Viskoossuse määramine toimub +60kraadi C juures. Viskoosimeeter kujutab endast suuremas veeanumas olevat väiksemat bituumeniga anumat, mille põhjas on kuulklapiga suletav ava 10 või 5 mm. Mõõdetakse, mitme sekundiga voolab läbi selle ava 50cm3 bituumenit. Murdumistäpi määramisel kaetakse painduv plekist plaat bituumeni kihiga ja asetatakse painutusseadme vahele ja need koos külmutusseadmesse. Temperatuuri alandatakse, iga 1kraadi C järel painutatakse plaati. Murdumistäpp on väikseim miinustemperatuur, mille juures bituumeni kiht pragunes. 51.Plastmasside olemus, koostis ja vormimine. Plastmass on materjal, mille koostisse kuulub mingi polümeerne aine. Polümeeriks nimetatakse kõrgmolaarset orgaanilist ainet, mille molekulid koosnevad väga paljudest aatomitest
annaabi.ee 
