"painekirjanduse" - 1 õppematerjal

Eesti kirjandus II kevad

Pideva muutumise juures on märgatav see, et Unt satub koguaeg avangardi etteotsa. Undil on/oli omadus tabada õhust seda, mida veel pole, aga mis kohe tuleb. See, mis kohe tuleb, on siis kõige esimesena tema tekstides olemas. Postmodernistlikus proosas hakkavad Undi lemmiktegelased: Koidula, libahundid, vampiirid jm. Samal ajal jätkub mingi mäng reaalsuse pinnal ja teatavas mõttes üleminekutekstiks saab „Via regia“. Üht pidi võib öelda, et see on psühholoogilise painekirjanduse jätk ja lõpp-punkt, aga samas tuleb sinna ka mängulist kergust, mida saab näga „Sügisballis“. Paine on seal isiklikus plaanis sees, sest see kirjutab, autobiograafilist tausta vaadates, läbi teatriuuenduse lugu. Ta tegi seda esimeses verisoonis väga karmilt – tegelased olid õigete nimedega. Vahing väitis, et see esimene versioon anti kirjandusmuuseumisse, kuid seda pole siiani sealt leitud. Unt kirjutas ta uuesti ümber ilukirjanduslikumaks. „Via