Aina rohkem ja rohkem on kõrgharidus muutumas tähtsamaks. Spetsialiseerunud inimesed on meie tulevik. Et aga majanduskasvu taastada ja kriisiga kaasnevaid võimalusi kasutada on oluline meie tootjate paindlikkus. Kui valmistunud me oleme, et pakkuda tooteid, mida turg meilt ootab? Eestis valmistatakse tooteid, mis on sisendiks mujal maailmas paiknevale tootmisele. Seega sõltub nõudluse taastumine Eesti toodangu järele ka sellest, kui paindlkud on tootjad mujal Euroopa Liidus ja kui hästi neil oma toodangut turustada õnnestub. Et seda saavutada, peabki ühiskond olema kõigeks valmis ehk peab olema paindlikum (1). Osalt on Eesti majandus isegi sunnitud tuginema tootlikkusele, sest aastaks 2016 prognoositakse tööjõu puudust. Seega on lähemas tulevikus tööjõu pakkumine oluliselt vähenemas ning selleks valmistumiseks on aega vaid loetud aastad. Parima võimalusena ees
Tootmismaht tasakaalustub tasemel, kus tootmisressursid on täielikult hõvatud. Eeldatakse, et kõigi hüviste ja tootmisressursside turgudel toimib täielik konkurents. Tootmismaht sõltub kapitali ja tööjõu kogumahust ja tootlikkusest ning olemasolevast tehnoloogiast, mis kokku määravad potentsiaalse tootmismahu. Majandus püsib potentsiaalse tootmismahu tasemel. Kogunõudluse kogupakkumise mudelid toimivad vaid siis efektiivselt, kui hinnad ja palgad on täielikult paindlkud. Kogunõudluse muutus mõjutab seega vaid hinnataset ega avalda pikaajaliselt mõju koguprodukti mahule. Keynesi koolkond - üks kahest levinuimast kogunõudluse-kogupakkumise tasakaalu kujunemise ja olemuse käsitlusest. Iseloomulik: lühiperioodi majanduskäsitlus, lühiperioodil on hinnad ja palgad jäigad, majanduse tüüpiliseks seisundisks pole tasakaal, vaid pikaajaline seisak või pidev ebastabiilsus, tööpuuduse põhjuseks on ebapiisav kogunõudlus, tööpuudust