suurenemise alusel. Surveteimil muutub proovikeha tünnikujuliseks ja puruneb tasapinnas, mis on surve suunaga 45° nurga all. Surveteimil võetakse aluseks suhteline jäävdeformatsioon nn. suhteline lühenemine, mis leitakse valemiga: =h0-hk/h0 Paindeteim Paljude väikese plastsusega materjalidega (karastatud terased, malmid, elektrokeraamika jt.) pole tõmbe- ja surveteimi otstarbekas rakendada. Sobivaks osutub paindeteim. Paindeteimi tehakse tavaliselt lihtsa e. puhta paindeskeemi järgi. Proovikeha on paigutatud kahele toele ja seda koormatakse kontsentreeritud jõuga F. Käsutatakse prismaatilise või silindrilise ristlõikega vardakujulisi proovikehi. Proovikehade kuju ja mõõtmed on standardiseeritud. Paindejõudu suurendatakse sujuvalt (kiirusega 1000 kuni 1500 N/cm 2 minutis) seni, kuni proovikeha puruneb, tekib pragu (vastavalt GOST 14019-80) või materjal hakkab voolama. Siis määratakse paindejõu suurus ja arvutatakse paindetugevus valemiga paine=Mp/W
kus Koostas N.N 2011 26 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Mm em = + ea . Nm milles ea 280/300 = 0,933 cm on juhuslik ekstsentrilisus, Moment Mm võetakse suurimana tsooni piirides koos temale vastava normaaljõuga (vt joonis 2.10). Interpoleerime momendi lihtsustatud paindeskeemi järgi kaugusel 1,68 m seina ülemisest servast Mm1 = 4,42 kNm/m. N = 659 kN/m ja em = 4,42/659 + 0,0093 = 0,0067+0,0093=0,0160 m. Ekstsentrilisus ek arvestab roome mõju seina kandevõimele, valem (2.17) h ef ek = 0,002 te m . t ef Betoonkivide lõpliku roometeguri arvutusväärtuseks saame EPN-ENV 6.1.1 tabelist 3.9 = 1,0...2,0, Valime = 2,0 (kõige halvema olukorda)
annaabi.ee 
