Tsüklilisel koormamisel määratavad omadused: väsimusteim- Väsimustugevust iseloomustab väsimuspiir δR, mis on suurim pinge, mida metall purunemata talub koormustsüklit N korda. Käsutatakse seadmeid, mis võimaldavad määrata proovikehade Väsimustugevust painde- , väände-või tõmbe-survekoormusega, samuti kõrgetel ja madalatel temperatuuridel või korrosioonitingimustes. Kõige enam käsutatakse väsimuskatset paindekoormusega Tõmbetugevuse ja plastsuse ning sitkuse määramine laboris- 6) Rauasüsinikusulamid: terased ja malmid. Nende sulamite keemiline koostis, omadused, kasutusvaldkonnad. Terased: süsiniku sisaldus üle 0,03% ja alla 2,14%, Põhikomponent on raud- Kergesti korroseeriv. Legeerides nt nikkliga saame roostevaba terase. Tavalisandid Si,P,SMn Juhulisandid: O,H,M Legeerivad elemendid: Cr,Ni,W,V,Mo,Co. Tööriista terased,CrV Ehitusterased, Kuullaagriteras(C
Katsetamisel tõstetakse pendel ülemisse asendisse. Kui pendel vabastatakse, langeb ta alla ja purustab teimiku. Selleks kulutab osa pendli energiast. Joonis 8. Löökpendli skeem 5.3.Väsimusteim Tegelikkuses esinevad sagedamini vahelduv- korduvad (tsüklilised) koormused, mille tagajärjel tekivad märki muutvad pinged (surve-tõmbepinged), mis põhjustab pragude teket. Väsimusteimi tehakse erimasinaga, kus pöörlevat teimikut koormatakse paindekoormusega. Nii tekib pöörlev paine ja sellest muutlik-korduvad pinged. Joonis 9. Väsimusteimi skeem pöörleva painde korral 9 6. Mittepurustavad katsed Metalltoodete mittepurustava kontrolli (MPK) meetodite ülesanneteks on: 1)defektide avastamine toodete pinnal või nende sisemuses (poorid, praod, räbulisandid jms.); 2)materjalide keemilise koostise ja struktuuri määramine;
●kõrge- ja madalatsüklilise väsimuse korral Väsimuspiiriks nimetatakse tsükli maksimaalse pinge suurimat väärtust, mille puhul materjal talub purunemata suvaliselt suure arvu tsükleid. Sümmeetrilise tsükli korral on väsimuspiiril vähim väärtus. Seetõttu määratakse väsimuspiir tavaliselt sümmeetrilise tsükli jaoks. Väsimusteimi tehakse erimasinatega: ●paindel vastava väsitusmasinaga,kus pöörlevatteimikut koormatakse paindekoormusega ●tõmbel-survel vastava tõmbemasinaga ●väändel vastava väändemasinaga 5. Kristalliseerumine – nimetatakse vedela metalli üleminekut tahkesse (kristalsesse) olekusse. Seda nimetatakse ka tardumiseks. Kristalliseerumine leiab aset, kui süsteem läheb üle termodünaamiliselt püsivamasse olekusse, st. vähima vaba energiaga olekusse (Gibbsi energia)→kristallide vaba energia on väiksem kui vedela oleku energia
toimel nimetatakse väsimuseks. Väsimustugevust iseloomustab väsimuspiir R – maksimaalne pinge, mida materjal talub purunemata mingi N0 koormusetsüklite juures (baasarv N0 on terasel 107, mitterauasulamitel 108). Sümmeetrilise koormuse korral väsimuspiiri tähis on -1 (Sele 2.3). 13 Väsimusteimi tehakse erimasinaga (Sele 2.7), kus näiteks pöörlevat teimikut koormatakse paindekoormusega. Nii tekib pöörlev paine ja sellest muutlik-korduvad pinged (Sele 2.8; teimik kinnitatakse masinasse ühest või mõlemast otsast). Koormata võib ka tõmbe- survekoormusega või korduva väändekoormusega. katsekeha Sele 2.7. Väsimuskatsemasin. Väsimuspiiri eksperimentaalseks leidmiseks on vaja 8 ... 12 ühesugust siledat või kontsentraatoritega (sooned, astmed, keermed jms) katsekaha. Esimest katsekeha
Voolavuspiir 8 2 rauasulamitel 10 ). - alumine ReL N/mm 2 Väsimusteimi tehakse erimasinaga, kus - ülemine ReH N/mm 2 pöörlevat teimikut koormatakse paindekoormusega. - tinglik Rp0.2 N/mm 2 Nii tekib pöörlev paine ja sellest muutlik-korduvad Tugevuspiir Rm N/mm pinged (sele 1.8; teimik kinnitatakse masinasse Plastsusnäitajad ühest või mõlemast otsast). Koormata võib ka - katkevenivus A %
annaabi.ee 
