ainult 27% standardse proovikeha tugevusest o Maksimaalselt lubatava oksa läbimõõdu puhul survele 1/3 elemendi küljepikkusest on survetugevus 60-70% standardse proovikeha tugevusest. o Puidu vigade (oksa max d = l/3 küljepikkusest) korral tugevus langeb umbes poole võrra moodustades 45-50% normikohaste puidust proovikehade paindetugevusest. o Paindeelemendi (tala) valikul tuleks jälgida, et oksakohad ei satuks tõmbetsooni. • Tihedus • Aastarõnga laius • Sügispuidu suhe kevadpuitu • Raku pikkus • Mikrofibrillide nurk • Keemiline koostis PUIDU TULEKINDLUS Puitu pole võimalik ühegi immutuse või keemilise kaitsevahendiga muuta mittepõlevaks materjaliks, seda saab muuta ainult raskelt süttivaks. Puit süttib kas otseselt leegist või suurest kuumusest
kasutatava lihtsustatud täisnurkse pingeepüüriga ristlõikes, kus elemendi maksimaalseks survetugevuseks on fd = fk / M (müüritise jaoks, kasutada tuleb koormamise suunale vastavat väärtust) ja fd = fck / M (müüritises oleva täitebetooni jaoks). Kui survetsoon sisaldab nii müüritist kui ka müüritises olevat täitebetooni, tuleks survetugevuse määramisel kasutada nõrgema materjali survetugevusele vastavat pingediagrammi. Paindeelemendi arvutuslik ava (jätkuval või üheavalisel elemendil) lef võetakse, välja arvatud kõrged talad, vähimana suurustest: - tugede tsentrite vahekaugus; - tugede puhasvahe pluss elemendi arvutuskõrgus d. Konsooli arvutuspikkuseks võib võtta vähima suurustest: - kaugus konsooli otsa ja toe tsentri vahel; - kaugus konsooli otsa ja toe serva vahel pluss pool konsooli arvutuskõrgusest. Paindeelementide maksimaalsed avad. Märkused. Tabel 4
annaabi.ee 
