Võrreldes 550° C juures kuumutatud kehadega oli saavutatud kõvadus suurem. Katsekeha 1.3: Katsekeha kuumutati temperatuuril 550° C. Tegemist oli kõrgnoolutusega ning teras kaotas küllaltki palju kõvadust (lõpptulemus 26,7 HRC). Protsessi käigus langes kõvadus peaaegu 2 korda, kuid saavutasime väga head plastsusnäitajad: pärast karastamist pooleks murdunud habras detail suutis pärast noolutamist vastu panna paindedeformatsioonile. Antud katsekeha puhul langes kõvadus kõige rohkem, sest mida kõrgem oli noolutustemperatuur, seda enam suurenesid plastsusnäitajad kõvaduse arvelt. C45 Katsekeha 2.1: Katsekeha kuumutati temperatuuril 230° C. Tegemist oli madalnoolutusega ning teras säilitas küllaltki suure kõvaduse (52 HRC). Kõvadus protsessi käigus langes, kuid saavutasime paremad plastsusnäitajad. Võrreldes 550° C juures kuumutatud kehadega oli saavutatud kõvadus suurem. Katsekeha 2
027 )2 + (- 0.38)2 = 0.380 0.4mm . Vastus: Selle võlli väiksema rihmaratta A asukohas on läbipaine 0.7 mm ning suurema rihmaratta B asukohas on läbipaine 0.4 mm (ja tugevustingimused on täidetud). 11.5. Jäikustingimused paindel Jäikustingimus paindel = piirang detaili [ ] ja/või v v[] paindedeformatsioonile kus: [] elastse joone lubatav pöördenurk (mingis kohas), [rad]; [v] varda lubatav läbipaine (mingis kohas), [m]; Jäikustingimus on tavaliselt tingitud detaili (varda) Jäikustingimus on vähem ja/või konstruktsiooni töötingimustest ja/või range, kui kasutusvaldkonnast. Sõltumata sellest, kas